Arhiiv

  • November 13, 2018 - January 14, 2019

    Tallinna Tugikeskus Juks näitus MEELTE AED

    Näitus „Meelte aed“ kutsub vaatajat avatud meelega süvenema erisugusesse maailma, kus kasutatud pildikeel on enamasti ebateadlik, raamidest väljas ja omanäoline. See ei vasta kunstikonventsioonidele, vaid on vahetu ja siiras peegeldus autori sisemistest impulssidest.

    Samas on näitusel kajastatud teemad lihtsad ja selgesti mõistetavad. Siin on inimesed ja portreed, taimed ja loomad, mustrid ja värvid ning neil kõigil on rääkida oma lugu.

    Lisaks maalidele ja joonistustele on eksponeeritud ka keraamika ja portselan. Kõik tööd on valminud meie keskuse professionaalsete kunstijuhendajate abil.

    Tallinna Tugikeskus Juks on Tallinna linna hoolekandeasutus, mille ülesandeks on

    vaimupuudega noortele ja täiskasvanutele sotsiaalteenuste osutamine. Aitame

    vaimupuudega inimestel igapäeva- ja tööelus hakkama saada, omandada uusi oskusi ja

    meeldivalt aega veeta.

    Tallinna Tugikeskus Juks asutati 1994. aastal tolleaegse nimega Tallinna Puuetega Noorte

    Õppekeskus Juks. Eesmärgiks oli korraldada puuetega noorte ettevalmistavat õpet ning

    arendada noorte loovust ja iseseisvat toimetulekut. Õppekeskus oli üks esimesi omataolisi

    taasiseseisvunud Eestis.

    Oluliseks peeti õppijate arendamist kunsti kaudu: töötati klaasimaali-, portselanimaali-,

    maali ja keraamika- ning tekstiilikojas. Töö kunstikodades on toetanud noorte arengut igati positiivses suunas ja seetõttu on valdkond kujunenud keskuse üheks prioriteetsemaks. Igal aastal korraldame näituseid väljaspool keskust ja meie autorite tööd on osalenud ka rahvusvahelistel autsaiderkunsti üritustel.

    2003. aastal loodi struktuuriüksusena Kaitstud Töö Keskus, mis hakkas pakkuma võimalusi

    just nendele inimestele, kes ei ole veel valmis töötama avatud tööturul. Paljudel juhtudel ei

    võimalda tervislik seisund noortel töötamist väljaspool kaitstud keskust.

    Tänaseks on keskus jõudsalt arenenud ja laienenud. Meil on olemas oma kingipood, kus

    pakutakse kohapeal valmistatud tooteid: kaltsuvaipu, maalitud siidisalle, keraamikat,

    portselani jpm. Samuti on võimalik tellida suuremahulisi eritellimusi näiteks

    firmakingitusteks.

    Lühidalt piltide autoritest:

    DIANA on läbi aegade olnud väga produktiivne. Tema pilte iseloomustab jõulisus ning detailide nägemisoskus, samas ei puudu ka üldistusvõime ja stiliseeritus. Diana kujutatud portreed on väga ainulaadse ja iseloomuliku käekirjaga. Tema pildid on muuhulgas 2009. aastal ilmunud autsaiderkunsti kajastavas Sigrid Saarepi raamatus „Solvates meduusi”.

    RIHO lemmikmotiivid on naised, lilled ja abstraktsed mustrid. Tema tugevaks küljeks on graafiline joonistus sulega ning ta on asendamatu portselanimaali teostamisel, olles alati valmis katsetama ka uusi ideid. Riho piltidel kujutatud tuntud inimesed kannavad endas sageli pisut humoorikat varjundit.

    MERIKE armastab väga joonistada ja tema pildid lausa sillerdavad erinevates

    vikerkaarevärvides. Talle meeldivad üle kõige soojad ja hõõguvad toonid, eriti punane.

    Kujutatud motiivid on pigem abstraktsed, kus kõik värvid on omavahel oskuslikult ja harmooniliselt põimunud nagu gobeläänvaibal.

    NIKITA joonistab meeleldi ja tal on tugev graafiline tunnetus. Tema käejoon on vaba ja mänglevalt kerge. Joonistamise ajal armastab kuulata muusikat, siis sujub ka töö ladusamalt. Ta kujutab tihti staare ja tuntud inimesi ning tal on omad kindlad lemmikud. Iseloomulikud on tema joonistatud loomad, kes mõjuvad ilmekalt omamoodi karakteritena.

  • March 24, 2017 - May 31, 2017

    Inspireeritud aiast

    Aed, mis katab tavapäraselt restorani lauad, katab seekord ka seinu. Art Prioris eksponeeritakse kollektsioon erinevatelt nimekatelt eesti kaasaegsetelt maalikunstnikelt. Igaühte neist on aed puudutanud omal moel – aed kui läbi aegade ainest pakkunud loodus- ja mõtteruum.  Realistlikud või abstraktsed, otsesed või tinglikud aedade vaated ja aedadest inspireeritud hetked muudavad Art Priori seekord värvikaks ja mitmekesiseks.

     

    Aed on justkui üleminek, koht, seinte ja katusega eluruumi ning metsiku looduse või linna vahel. Aed võib tähistada midagi väikest, argist ja privaatset – mõnd suviselt rohtu kasvanud tagahoovi, kus päike heidab valguslaike vaid kiirte kaupa, kellegi peenramaad või vaba stiihilist maastikku maja taga, vaadet aknast, endasse ja õue. Ent aed võib olla lihtsalt nurgake kuuri kõrval, kus lesib rahulolev kassipoeg või mõne lossi hoolikalt pügatud esinduspark, kus roosipõõsaste vahel sillerdab purskkaev ja mõtteis kostub viiulimäng. Aed on paik kui fakt, tänane või ammune reaalsus, koht kusagil, mida arendame edasi oma meeltes, mälestustes ja fantaasias. Kui oskame näha, on aed nagu salakäikudega areen, mille kulissideks on hekilabürint, kus tasku-uuriga jänesele järgnedes võime end leida Imedemaal.

     

    Näitusel “Inspireeritud aiast” astuvad üles Mauri Gross, August Künnapu, Kamille Saabre, Stina Murakas, Andro Kööp, Sven Saag, Maris Tuuling, Orest Kormašov, Mari Roosvalt, Toomas Vint, Andres Tolts.

     

    Mauri Gross õlimaalide kandvaks teemaks on väärtused, nii objektiivsed kui subjektiivsed, nii vormilised kui sisulised. Traditsioonilist ja akademistlikku maalilaadi rakendades on ta pühendunud järjepidevusega kujutanud nii van Gogh’ eeskujul vanu ja väsinud saapapaare kui mahlakaid ja elujõulisi marjakobaraid, uuesti ja uuesti, ikka ja jälle. Selliseid argiobjekte ja nende tähendusi igast küljest uurides ja justkui algosadeks lahti võttes neelatakse vaataja nende lummusesse muuhulgas just tipptasemel maalitehnika võluvitsa abil.

     

    August Künnapu töid on iseloomustatud läbi popkunsti: optimistlikud värvid ning rõhutatult naiivne teemavalik. Ta on tuntuks saanud tänu oma varjamatult lustakatele teemadele ning maalitehniliste trikkide asemel panustab ta siirale otsekohesusele. Tema töödel seiklevad tegelased ei ole psühholoogilise siseilmaga tüübid, vaid lihtsalt teravate värvivastanduste taustale kantud märgid. Seeläbi kõnetab kunstnik ka neid tähendusi ja stereotüüpe, mis ühiskonnas, kultuuris, meedias ja mujal antud märgile külge on poogitud.

     

    Kamille Saabre kasutab küll hüperrealistlikku maalitehnikat, kuid tema eesmärk ei ole kopeerida looduse ilu, vaid ärgitada vaatajat äratama endas suikunud iha puhtuse, süütuse ja küpsuse järele. Kuigi tema maalidel ei ole kujutatud inimfiguure, sümboliseerivad ja ülendavad need inimese eluringi täielikust selle kõigis etappides. Kunstniku lemmikmodellid ehk lopsakad viljad ja õied väljendavad tema seisukohta, et kõik, mis on meie südames, on meie kõigi asi, sest toitume vastastikku üksteise mõtteviljadest.

     

    Stina Murakas on olnud loodusest mõjutatud lapsepõlvest peale ja see kajastub ka tema loomingus – olgu seal siis parasjagu tegelasteks vaevuaimutavad õrnad kroonlehed, majesteetlikud ja rahulikud puuvõrad või väikesed linnud ja loomad. Kunstniku käekirja iseloomustab ühtaegu sügavalt meditatiivne ning samas julgelt spontaanne, vaba ja voolav loominguline eneseväljendus. Tema teosed on tundlikud, värvikad ja mitmekihilised, vahel veidi kaootilised ja salapärased, kuid alati esteetilised ja harmoonilised maailmad.

     

    Andro Kööp on olnud tuntud nii radikaalse avangardkunstniku, disaineri kui sisekujundajana, mis lisab tema teemavalikule korraga nii sotsiaalseid, mängulisi kui dekoratiivseid aspekte. Kunstniku tööd on alati rohkem või vähem ruumilised, millele ta tihti lisab taimemotiive ja vääriskivilikke spektreid. Nii loodud romantilist ja rahulikku maailma täiendavad elektrit täis toonid ja peaaegu et kunstniku kaubamärgiks kujunenud poolläbikumav rastertaust, mis kõik kokku sobib ühtviisi hästi nii modernsesse kui klassikalisse interjööri.

     

    Sven Saagi vaated vanaema aiast on ikooniline motiiv, mida autor on armastanud jälgida ja läbi aastate kujutada, tabades selle ajas muutuvaid nüansse, mis kunagi oma nostalgilist toimet ei kaota – olgu siis tagasivaade lapsepõlve või hetk vesipiibu seltsis aastaid hiljem. Need maalid kostuvad vaatajale kui sammude kaja ühes kauges lopsakas aias, kus on peidetud värav, läbi mille astuvad kõndija seljataga vaikivad varjud kui mõtted, kes ei lase end lõpuni vaadata ka läbi pika juuksetuka areldi piiludes.

     

    Maris Tuuling on kunstis peamiselt iseõppinud ning ilmselt sealt tuleb ka tema mänguline suhtumine maalikunsti. Tema tööd on reeglina rõõmsates värvides ning kujutavad sageli äärelinna puitasumite elu-olu. Tema maalides puudub ahistav konkreetsus, me ei tunne ära maju, tänavaid, inimesi. Küll aga on Tuuling meister meeleolude edasiandmisel, tuues meieni agulite muretu ja kevadise olemuse, nostalgiat kui elurõõmu. Tema töödes on nii “Pallase” koolist tuttavaid väärtuseid – värviaustust ja vormitasakaalu – kui ka elutervet irooniat.

     

    Orest Kormašovi maale iseloomustab eriliselt tugev koloriiditunnetus kui ka värvikäsitlus ning hüljatud maastike ja olukordade kujutamine. Jõuliste värvide tõttu on teda nimetatud isegi Eesti Matisse’iks. Värve annab kunstnik tavaliselt võrdlemisi suurte pindadena, asetades omavahel kokku tugevaid, teinekord isegi vastandlikke toone. Tema töid ei iseloomusta niivõrd maalitehniline puhtus või detailne nüansirikkus, kuivõrd kompromissitu jõulisus ning teatav karm poetiseeritus, mida hoiab koos üks ja selge koloriit, olgu see hõbehall valge või siis värvivalikult jõuline. 

     

    Mari Roosvalti looming peegeldab kunstniku olemust – pidevat püüdu märkide ja värvide kaudu väljendada oma tundeid, ümbritsevat maailma ning selle mõju kunstnikule endale. Läbi värvimängude liidab kunstnik maailma ja maalimise ühtseks tervikuks, teda on tugevalt mõjutanud ja inspireerinud ka mitmed reisid. Võõrad paiku ning eksootilist loodust on kunstnik oma visioonina lõuendile kandnud. Iga uus paik ning keskkond avardab inimhinge vaatevälja ning arusaama maailmast, muutes viimase mõõtmed suuremaks.

     

    Toomas Vindi heas mõttes äratuntavates ja lummavates töödes on iga detail täpselt komponeeritud, iga rohukõrs ja valgusenurk läbi mõeldud – analüüs, mille tulemuseks on metafüüsilisena mõjuv maal, spirituaalne ideaalmaastiku kogemus, kus kõik näib puhta ja igavesti rikkumatuna. Kunstniku fenomenaalne filigraansus on toitnud nii kunstiteadlaste kui publiku vaimustust, tema nn mitte-siit-ilmast-maastik tõuseb kõrgemale tavalisest maastikust.

     

    Andres Tolts ning eesti moodsa kunsti ajalugu on olnud aastakümneid lahutamatud. Tema tähendus siinses kunstimaailmas on ammu ületanud ühe kunstniku loomingu ning juba aastaid märgib “toltsilikkus” teatud oskust, kuidas töödelda isikupäraselt maailma moodsa kunsti pärandit. Tolts kuulab talle väga iseloomulikult pealt geomeetria ning popilike värvide omavahelist jutuajamist, mis on tembitud varjamatult peene ilutajuga.

     

    Näituse kuraator: Haus Galerii, Uus tn 17, Tallinn, 6 419 471, haus@haus.ee, www.haus.ee

  • September 26, 2016 - February 19, 2017

    Juss Piho

    Restoran Art Priori esitleb käesoleva näitusega eesti kaasaegset maali, pakkudes meeleolukat vaheldust meie senistele väljapanekutele, mis keskendusid enamalt kunstiajaloole ja klassikalistele meeleoludele.

    Täna täidavad restoranisaale vabakutselise maalikunstniku ja tunnustatud raamatuillustraatori Juss Piho suureformaadilised tööd, mastaapsed figuraalkompositsioonid, mille vahele on pikitud väikesi värvikaid taimemotiive.

    Juss Piho maalidel oleks aeg justkui hetkeks seisatunud. Vaataja kutsutakse kunstniku loodud tegelaste maailma, pealtnäha võõrastesse tubadesse, mis lähemale minnes aina enam omaks saavad, meenutavad midagi meist endist või kedagi teist kusagilt mälusopist. Pildid provotseerivad looma lugusid ja panevad arutlema selle üle, mis oli enne või juhtub pärast neid kaadreid, mille kunstnik, pintsli lõuendilt tõstes, on peatanud. Piho maalid on salakavalad, kauged oma kummalisuses, kuid lähedased lihtsuses. Nad hakkavad meis pikkamööda kõnelema, lugusid looma, mõnusalt kummitama läbi rütmikate seltskondade, läbi pikas valges kleidis daami või linnu või kassi kuskil liniku servas. Suured puhtad üksteisega lõikuvad pinnad Piho maalifoonidel jätavad igale mõttele ruumi niisamuti nagu tema kujutatud tegelased annavad igale loole põhjuse ja igale tundele kulgemise.

    Juss Piho (1963) osaleb aktiivselt näitustel alates 1987. aastast. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige ning tunnustatud mitmete auhindadega ennekõike raamatuillustratsioonide eest, millest võiks eraldi välja tuua 2001. aasta Rahvusvahelise raamatuillustratsiooni triennaali auhinna Jaapanist. Tema töid leidub nii muuseumides kui erakogudes. Vaatamata sellele, et Juss Piho loomingust väga suure osa moodustavad joonistused ja raamatute illustratsioonid võib teda praeguses hetkes pidada eelkõige siiski maalikunstnikuks, sealjuures väga heaks maalikunstnikuks. Üheks neist, kelle loominguga kohtumine jätab mällu jälje, meenutuse, soovi vaadata nähtule tagasi kui isiklikule mälestusele.

    Restoranis Art Priori on kunst kaaslane, sõber, saatja, kellega suhelda ja silmsidet hoida, nii et see puudutaks, midagi muudaks, ehk paremaks, sügavamaks ja selgemaks.

  • March 7, 2016 - May 28, 2016

    Metamorfoos – ajatu kunsti

    Metamorfoos – muundumine, mäng kujutluse ja tegelikkuse piiril, olla ühena siin ja teisena mujal – etendus, ümberkehastumine, kuid ometi sel määral endaks jäämine, et taas tagasi muunduda – muinasjutt, mis on teinekord rohkem päris, kui elu ise.

    Niisugused võiksid olla märksõnad, saatamaks fotonäitust restoranis Art Priori, mis on inspireeritud toidust ja Euroopa vanade meistrite kunstist, kandes vihjamisi renessansi ajastu maalide amtosfääri nagu see meenub ammustelt natüürmortidelt. Tollane kunst ise oma ülimas meisterlikkuses oli nii fotorealistlikult elutruu, et ta mõneti isegi prvotseerib end kaasaegse fototehnika abil tisteerima. Kunst on ajatu.

    On tähelepanuväärne, et selle fotode sarja peategelased ei ole mitte professionaalsed modellid, kes oskuslikult erinevate ajastute vahel ümber kehastuvad, vaid tavalised inimesed, kelle jaoks osalemine sedalaadi stuudiolavastuses on esmakordne. Tänastel “fotomaalidel” poseerivad restorani Art Priori töötajad. Art Priori Tallinna vanalinnas on kõige muu kõrval ka kunsti projekt. Restoran on omamoodi galerii, pidevalt vahetuvate näitustega, loomaks intrigeerivaid kokkupuute punkte kunsti ja ühiskonna vahel. Iga näitus toob endaga kaasa uue, ent restorani ruumidesse orgaanliselt sulanduva mõtte ja meelolu.

    Metamorfoos Art Prioris – vana linn, kõrge laega saal, lühter, rasked paekivi sambad, gooti arhitektuurist mõjutatud dekoorelemendid põrandatel, seintel, ultramoodsa tehnikaga köök, kaasaegsed valgus- ja IT lahendused. Seintel fotod restorani töötajatega, kes ei ole koheselt äratuntavad, igatahes mitte nendena, kellana nad meid tavapäraselt teenindavad. Kõik on muutnud, ajastud, rõivad, valgus ja mõttedki. Igale pildile on jäänud vaid üks kaasaegne detail, instrument, mis oleks sinna nagu tänasest hooletult ununenud, kutsudes meid otsima seoseid tollase ja nüüdse vahel – esteetiline ja eksistentsiaalne mäng ajas ja ruumis.

    Art Priori tahtis luua oma muinasjutu, milles avalduks ühe paiga ja seal toimetavate inimeste loomingulisus. Muinasjutu sellest, kuidas tänane maailm on hoopis üks ammune maailm ja kuidas see ammune maailm on tegelikult seesama, kus me elame täna.

     


     

    Fotoseeria valmis Restoran Art Priori ja loovagentuuri Uus Stuudio koostööna. Fotograafidena töötasid projekti juures noored ärksad loojad Agneta Hardõkainen ja Dima Kalenda.

    Näitusega on kaasas ka suurejooneline fotokataloog, kus igat pilti saadab spetsiaalselt selle jaoks kirjutatud väike muinasjutt – Art Priori töötajad on saanud oma igavese elu jaoks nii väärika pildi kui ka isikliku muinasjutu.

     

     

     

  • December 1, 2015 - March 5, 2016

    Baltisaksa kunsti roll Eestis

    Baltisaksa kultuuri pärand on Eestis olulisel kohal, kõneledes nii baltisakslaste akadeemilisest tegevusest 18. ja 19 sajandil kui ka kunstist, kirjandusest ja arhitektuurist. Siin elavad sakslased olid oma loomult kosmopoliitsed nagu ka nende järeltulijad. Eestis sündinutena ei elanud nad siin alaliselt, neil olid head võimalused maailmas liikuda, haridust omandada ja seal ka professionaalidena tööd ja tunnustust leida. Tollast baltisaksa kunstiharidust mõjutas ja suunas oluliselt ka 1803. aastal Tartu Ülikooli juures loodud joonistuskool, kust alustasid mitmed tollased autorid, et hiljem suurtesse kunstimetropolidesse õppima asuda. Art Priori suures saalis on esindatud eelkõige just need Eesti baltisaksa kunstnikud, kellest võib kõneleda rahvusvahelises mastaabis, nagu Oskar Hoffmann, Eduard von Gebhardt, Eugen Gustav Dücker jt. Oskar Georg Adolf Hoffmann on vaieldamatu suurnimi Eesti vanemas kunstiloos. Pärast esimesi õpinguid Tartus siirdus Hoffmann juba legendaarsesse Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. Õpimatkad Saksamaal ja Pariisis arendasid tema maalitehnilise vilumuse täiuseni, millele andis viimase lihvi elamine ja töötamine Peterburis, kus temast sai sealse kunstiakadeemia auliige ja akadeemia medali omanik. Ta oli muu hulgas üks tsaaririigi pealinna olulisemaid meremaalijaid. Kuid rahvusvahelise tuntuse kõrval ei unustanud Hoffmann Eestit ning sõitis siia sageli, et leida sobivaid motiive oma maalidele. Suurejooneliste mere- ja maastikumaalide kõrval iseloomustavad Oskar Hoffmanni etüüdid Eesti talupoegadega, mis portreteerivad elutruult tolle ajastu rustikaalseid tüpaaže ja loovad arusaamise lihtsa inimese olustikust. Näitusel eksponeeritud teos „Eesti taluõu“ illustreerib seda žanri Hoffmanni loomingus täiuslikult. Kõige jõulisema läbilöögi tegi Euroopas kahtlemata baltisakslastest aga Eduard von Gebhardt. Eestist juba 17-aastasena lahkunud autorist kujunes üks Saksa religioosse maali uuendajaid, kes aeg-ajalt reisis ka kodumaale Eestisse, et leida siit maalidele modelle. Kui kõrvutada Gebhardti töid tollaste eesti soost nimekate autoritega nagu Nikolai Triik, Konrad Mägi või Ants Laikmaa, siis näeme me hoopis teistsugust kultuurihaaret. Erinevalt neist autoritest kujutas Gebhardt pidevalt minevikku. Ta nägi end Euroopa maali- ja usutraditsioonide jätkajana, mitte uue maailma loojana. Säärane autoripositsioon on 20. sajandi alguse novaatorlikkusest pulbitsevas eesti kunstielus harukordne. Gebhardt kannab oma loomingus teatud aadellikku hoiakut, kus vanad traditsioonid kaaluvad üles kõik muu ning nende jätkamine pole mitte ainult huvitav, vaid ka õilis ja väärikas. Eugen Gustav Dückerit võib pidada ilmselt läbi aegade nimekaimaks rahvusvahelise haardega baltisaksa kunstnikuks. Düsseldorfi ja Peterburi Kunstiakadeemiad, mis oli 19. sajandi realistliku kunsti lipulaevad, valisid Dückeri professoriks ja akadeemikuks. Tema õpilaste sekka kuulus nii arvukalt hinnatud saksa kunstnikke kui ka Oskar Hoffmann. Tema vankumatult kõrgetasemelist loomingut soetasid oma kogudesse kunstimuuseumid Saksamaal ja Venemaal ning erakogujad, kuid suurejoonelisest edust hoolimata pöördus Dücker ikka ja jälle tagasi sünnikohta Saaremaale, kus valmisid ka mitmed tema kõige nimekamad tööd, mida kõrvutada tema teise lemmikpaiga Rügeniga, mille ainelisi teoseid leiab Dückeri loomingust samaväärselt. Baltisaksa autorid on oluliselt rikastanud siinset kunstinägemust, mis avaldub nii nende kunstike teostes, kes siit lahkusid ja mujal jõuliselt kanda kinnitasid, kui ka nende omas, kes kuulusid põlvkonda, mis nägi juba baltisaksa kultuuri muutumist. 20. sajandi algus ja rahvuskultuuri jõuline tõus muutis Eestis valitseva saksa kultuurimentaliteedi järjest marginaalsemaks ning tõrjutumaks. Laiapõhjalist koolkonda, mis annaks ka tänases eesti maalikunstis tooni baltisakslastest erinevatel põhjustel siiski ei kujunenud. Pigem jäi baltisaksa maalikunst ikkagi teatud määral oma aega, kuid mitte oma ruumi suletuks, kuna see jõudis siitmailt rahvusvahelisele areenile. Ammutades inspiratsiooni kosmopoliitsest kunstiskeenest, liikusid baltisaksa autorid hoopis teistes mõõtkavades kui hilisemad eesti autorid. Kui eestlased alustasid mõneti algusest, iseendast ja modernsetest kunstisuundadest, mida kandis tollane Pariis ja Rooma, siis baltisakslased jäid eesti kunsti aadelkonnaks – veidi eemalseisvaks ja võõraks, kuid samas väga jõuliseks, rahvusvaheliseks, traditsioonikeskseks ja kaugelejõudnud härrasrahvaks.

  • September 9, 2015 - September 30, 2015

    Jüri Mildeberg

    Jüri Mildeberg, kes sündis 1965. aastal, on kunstis iseõppija. Tema isa oli tuntud graafik Aleksander Mildeberg. Jürit teatakse peamiselt lasteraamatute illustraatori ja kujundajana, kes on võitnud mitmeid preemiaid ja leidnud äramärkimist. Tal on toimunud arvukaid näitusi nii Eestis kui väljaspool, mis on alati võlunud oma isikupära, fantaasia ja huumoriga. Mildebergi teosed kõnelevad südamlikust, soojast ja lihtsast maailmast.

    Oma sõnul tegeleb kunstnik pisiasjadega, mis omavad tähtsust. Pealtnäha pisikene ese või mõte saab Mildebergi maalil suure mõõtme; justkui tähtsusetu on toodud kõige keskmesse, muutudes eksistentsiaalseks. Suur saab väikeseks või muutub väike ootamatult suureks.

    Mildeberg töötab segatehnikas, kasutab tihti puitplaati, kuhu ta kas siis lihtsalt maalib või lisab erinevaid kummalisi esemeid. Kogu Mildebergi looming on omamoodi panoptikum – kogum kurioosume, kummalisi maalitud või päris esemeid, mis on välja toodud kellegi tagatoast ja mis seostuvad üksikute mälestuste, ammuse ajaloo, mingi poliitika või siis lihtsalt üldse mitte millegagi.

    Kunstnik ise on end nimetanud hedonistiks, kes naudib seda, mida ta teeb – naudib tunnet, kuidas tema käe all midagi valmib, kuidas materjal kuuletub mõttele ja kuidas kõige kombinatsioonis sünnivad uued intrigeerivad visuaalsed maailmad, mida jagada ja millest rõõmu tunda. Jüri Mildeberg on läbinisti positiivne kangelane ja seda on ka tema teosed, mis Art Priori väikeses saalis meeleolu loovad.

  • June 5, 2015 - October 5, 2015

    Kunst valitseb

    Näitus on paralleel Art-Life Projekti poolt Tallinna raekojas korraldatud näitusele „Kunst valitseb”, mis eksponeerib originaalmaale erakollektsioonidest nimekaimatelt flaami ja saksa kunstnikelt nagu Peter Paul Rubens, Lucas Cranach, Albrecht Dürer, Jan ja Pieter Brueghel jpt. Art Prioris on väljas nende autorite väärikad kaasaegsed.

    Selle ajastu ja kunsti kohta saab täpsemalt lugeda www.artrules.ee